Kliendile

Kes on kliiniline psühholoog?

Kliiniline psühholoog on akadeemilise psühholoogiaalase magistriharidusega ja kutsetunnistusega vaimse tervise spetsialist, kel on psüühikahäirete hindamisest ja ravist süvendatud teadmised ja oskused. Kliiniline psühholoog võib erioskuste-teadmiste omandamisel spetsialiseeruda psühhoteraapia, lapsepsühholoogia, kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia, või neuropsühholoogia erialadele.

Spetsialiseerumine kliinilises psühhoteraapias nõuab teadmisi ja oskusi kontrollitud mõjususega teraapiametoodikatest, mis põhinevad teaduslikel teooriatel.

Spetsialiseerumine kliinilises lapsepsühholoogias nõuab lapse psüühika iseärasuste ja psüühikahäirete tundmist ning oskust töötada last ümbritsevate inimestega.

Millal kliinilise psühholoogi poole pöörduda?

Inimesed pöörduvad psühholoogi poole väga erinevatel põhjustel. Need võivad olla igapäevaprobleemid, probleemid lähisuhetes või mured enda või lähedaste vaimse tervise pärast. Võib juhtuda, et vaid ühest nõustamisest piisab mingi probleemi leevendamiseks, kuid tavapärasem on siiski rohkem arv kohtumisi. Tervisehädade puhul on mõistlik abi võimalikult vara otsida, mitte oodata, kuni asi on nii hulluks läinud, et ravida on juba väga keeruline. Sellest on kerge aru saada, kui mõelda näiteks kopsupõletikule, mis võib olla väga tõsine haigus ja ravimata ka surmaga lõppeda. Samas pole vaja esimese sümptomi tekkides – näiteks köha – kohe arsti juurde tormata, vaid natuke oodata ja koduste meetoditega olukorda leevendada. Nii on ka vaimse tervisega – kui meel on kurb, siis tuleb endale natuke aega anda ja proovida teadlikult meelepäraseid tegevusi tehes ja liikumisaktiivsust tõstes olukorda muuta. Kuid kui see ei aita ja meeleolu on juba päevi ja isegi nädalaid kehv, siis pole mõtet enam oodata, vaid otsida abi ja tuge vaimse tervise spetsialistidelt, sest tegemist võib olla depressiooniga, mis on väga tõsine vaimse tervise häire.

Mida kujutab endast kliinilise psühholoogi vastuvõtt?

Esimene kohtumine kestab ligikaudu 80 minutit ja kulub tavaliselt vastastikuseks tutvumiseks, probleemide ja tausta kaardistamiseks, psühhoteraapiavajaduse väljaselgitamiseks ning eesmärkide seadmiseks. Kui järgmisteks kohtumisteks vajadus tekib, siis need on reeglina 50-minutilised ja sisaldavad süstemaatilist tööd probleemide leevendamise ja vaimse tervise parendamise nimel.

Vaimne tervis

Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline – me ei saa pea ja keha vahele eraldusjoont tõmmata ilma et tervik kannataks. Vaimse tervise probleemid on nii laialt levinud, et pea pooled inimesed võiksid mingil eluetapil psühhiaatrilise diagnoosi saada. Ometigi leidub veel tänagi inimesi, kelle arvates hambaarsti, kardioloogi või nahaarsti juurde minek on normaalne, seevastu psühho- liidetega spetsialiste peaks iga hinna eest vältima. Eks siin ole oma osa ka minevikul, kus vaimse tervise häiretest vähem teati ja räägiti, ning kui räägiti, siis pigem õuduslugude stiilis. Õnneks on teadus aidanud nii füüsilist kui vaimset tervist paremini lahti mõtestada ning ühiskonnas on vaimse tervise eest hoolitsemisest ka aina rohkem rääkima hakatud. Rasked haigusjuhtumid eksisteerivad ka tänapäeval, kuid me tunneme neid paremini, mis tähendab ka paremaid ravivõimalusi varasemalt lootusetutele juhtumitele. See tähendab, et ka pidevalt arenev psühhoteraapia suudab tõhusamalt leevendust ja abi pakkuda.

Mis on psühhoteraapia?

Psühhoteraapia on protsess, mille eesmärgiks on mõtlemise, tunnetuse ja käitumise sihipärane muutmine, et aidata inimesel kohasemalt igapäevaelus toime tulla.

Psühhoteraapia on ravimeetod ning selle rakendamiseks on spetsialistil vaja omada ka baasteadmisi füsioloogiast, psüühiliste protsesside toimimisest ja vaimsete häirete eripäradest. See ei tähenda, et kliinilistel psühholoogidel enne psühhoteraapiaväljaõpet need teadmised puuduksid, kuid aastaid kestev teraapiaväljaõpe ja oskuste praktiseerimine teeb psühholoogi mingis ravimeetodis oluliselt pädevamaks ja tagab praktilised sekkumisoskused.

Psühhoteraapiate koolkonnad on väga erinevad, seepärast tasub alati uurida, millise teraapiaväljaõppega antud spetsialist on.

Mis on kognitiiv-käitumisteraapia?

Kognitiiv-käitumisteraapia lähtub ideest, et see kuidas ja mida me mõtleme, ning kuhu me oma tähelepanu suuname, mõjutab vahetult ka meie emotsioone ja käitumist. Elu jooksul kujunenud skeemid iseendast, maailmast ja teistest mõjutavad meie igapäevaelu otsuseid ja emotsionaalset seisundit rohkem, kui me sellest sageli teadlikud oleme. Kognitiiv-käitumuslik lähenemine aitab inimesel saada teadlikumaks oma mõtlemisprotsessidest ning leida kohasemaid viise oma emotsioonidega toimetulekuks.

Kognitiiv-käitumisteraapia on osutunud mõjusaks ravimeetodiks ärevushäirete, stressi ja traumaga seotud häirete, meeleoluhäirete, söömishäirete, unehäirete, sõltuvushäirete, isiksusehäirete, kroonilise valu, aktiivsus-tähelepanuhäire ja käitumishäirete puhul.